Kuidas alustada hoone projekteerimist?

Esimene etapp – Lähteandmed ja projekti mõtestamine.

Esmalt tuleks tellijal läbi mõelda, mida on soov rajada. Koostöös arhitektiga luuakse projekteerimise lähteülesanne ja kaardistatakse projekteerimise etapid.

Lähteülesande koostamine:

1. Tellija soovid ja vajadused (ruumiprogramm ja muud erisoovid-visioonid)
2. Projekteerimistingimused või detailplaneering
3. Võrguvaldajate tehnilised tingimused
4. Topo-geodeetiline alusplaan, millel on kaardistatud kinnistu ja selle lähiümbrus.
5. Täiendavad uuringud (dendroloogia – haljastuse inventuur, geoloogia – pinnase analüüs jne.)

Kõikide nimetatud lähtematerjalide koostamisega aitame ise või teevad seda meie koostööpartnerid.

Teine etapp – Eskiisprojekt.

Vastavalt lähteülesandele on esimene samm eskiisprojekti koostamine. Tegemist on puhta lehega, kus arutatakse tellijaga läbi hoone üldine vorm, ruumide paiknemine, tsoneering ning arhitektuurne ilme.

Selle etapi põhiliseks eesmärgiks on panna paika hoone maht, ruumid ja üldised kande- ning viimistlusmaterjalid. Eskiisprojekti lõpuks väljastame hoone plaani-, lõike-, vaatejoonised, 3D-illustratsioonid, üldise seletuskirja ja 3D-mudeli, kus on võimalik iseseisvalt arvutis, nutitelefonis või meie kontoris VR-prillide abil ringi liikuda.

Kolmas etapp – Eelprojekt.

Eelprojekt on Eestis aluseks ehitusloa taotlemisel. Parima lõpptulemuse saavutamiseks ja hilisemate lisatööde vältimiseks, tuleks juba eelprojekti staadiumis kaasata eriosade projekteerijad. Põhilised eriosade projekteerijad on ehituskonstruktor, kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniinsener, elektri- ja nõrkvooluinsener, veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, sisearhitekt ja energiamärgise tegija.

Selles etapis määratakse hoone konstruktsioonidele kihid ja üldine vajalik info ehitamiseks. Eelprojekt koosneb üldiselt arhitektuursest situatsiooniskeemist, asendiplaanist, plaani-, lõike- ja vaatejoonistest, seletuskirjast ning ehituskonstruktsioonidest. Lisaks on eelprojekti mahus eriosade seletuskirjad, kus kirjeldatakse konstruktiivseid ristlõikeid, arvutatakse hoone koormused ja lahendatakse kõikide tehnosüsteemide üldised põhimõtted. Efektiivsust kõikide projekti osade koostöös tõstab BIM-projekteerimine, mille põhimõtteid rakendame igas projektis.

Peamine rõhk läheb eelprojektis ehitusloa kooskõlastamisele kohaliku omavalitsusega. Kuigi seaduslikult võib Eestis ehitusloa saanud eelprojekti alusel hoonet hakata ehitama, ei ole see siiski soovituslik, sest ka lihtsate hoonete puhul võib tekkida sõlmpunkte, kus konstruktsioonide liitumine võib keeruline olla. Et selliseid vigu vältida, tuleks koostada ka põhiprojekt.

Neljas etapp – Põhiprojekt.

Põhiprojektis lahendatakse läbi hoone tervik, nii arhitektuur kui ka eriosad. Põhiprojektis lisanduvad sõlmjooniseid  (näiteks räästas, sokkel, uksed-aknad), uste-akende ja teiste avatäidete spetsifikatsioonid, detailijooniseid (näiteks trepi joonis) ja muud täpsustatud joonised. Eriosades esitatakse täpsed joonised, paigutused ja materjalid tehnosüsteemide paigaldamiseks.

Põhiprojekt aitab ehitajal arvutada täpsemat hinda, hoida kokku aega ja tellija raha erinevate detailide paigaldamisel ning ehitamisel, samuti saada terviklik ülevaade kogu hoone sisust.

Nagu eelprojektiski, tõstab BIM-projekteerimine projekti eriosade koostöövõimet ja infovahetust. BIM-projekteerimise põhimõtteid selgitame järgnevas blogipostituses.

Viies etapp – Tööprojekt.

Tööprojekt lahendab kõik ehitaja soovitud sõlm- ja detaillahendused, valitakse välja vajalikud tooted ja materjalid. Peamine koostöö toimub ehitaja, arhitekti ja tellija vahel.

Kuues etapp – Autorijärelvalve.

Autorijärelvalvet tehes pakume tuge ehitusprotsessis, et hoone vastaks ootustele ja projektile.

Seitsmes etapp – Valmis hoone.

Valmis hoone puhul on oluline taotleda kasutusluba, esitada kasutusteatis ja seejärel tema eest hoolt kanda, et nähtud vaev säiliks.